Ettevõtlusega alustajal on lisaks heale ideele ning äriplaanile vaja tegeleda ka kohe mitmete dokumentide koostamisega. Mõned dokumendid on ettevõtte loomisel vältimatult vajalikud, teised aga soovitatavad ning käesolevaga teeme neist kokkuvõtliku ülevaate.

Notar või ettevõtjaportaal

Alustuseks peab ettevõtja valima asutatava ettevõtte liigi. Kui ettevõtluse eesmärgiks on tulu teenimine, siis enamlevinumaks ja lihtsaimaks ettevõtte vormiks on osaühing. Osaühingut on lihtne asutada ning selle asutamisega ei kaasne märkimisväärseid kulusid. Kui isikul on olemas Eesti ID-kaart, e-residendi isikutunnistus või elamisluba, siis saab osaühingu asutada ettevõtjaportaali kaudu kiirmenetluses. Kui aga isikul eelmainitud dokumenti ei ole või ei tunne ta end elektrooniliste lahenduste kasutamisel piisavalt kindlalt, saab ta osaühingu asutada notari juures, kes koostab asutamisdokumendid ning edastab need registreerimiseks äriregistrisse.

Osaühingu asutamisel ettevõtjaportaali kaudu kiirmenetluses tuleb tasuda riigilõiv 190 eurot. Osaühingu asutamisel notari juures tuleb tasuda osaühingu registrisse kandmise riigilõiv summas 145 eurot, millele lisandub notaritasu, mis sõltub asutatava ühingu osakapitali suurusest. Kui osakapitaliks on tavapärane miinimum, st 2500 eurot, siis on notaritasu 21 eurot, millele lisandub käibemaks.

Põhikiri

Põhikiri on ettevõtte alusdokument, milles sätestatakse osaühingu toimimise ja juhtimise põhimõtted. Põhikiri võib olla formaalne minimalistlik dokument, mida pakub asutamisel ettevõtjaportaal, kuid ühingu juhtimist, otsuste vastuvõtmist, kasumi jagamist jm küsimusi võib reguleerida tunduvalt põhjalikumalt. Läbimõeldud juhtimisstruktuur ja ettevõtte tulevikuplaanid võiksid kajastuda ka põhikirjas, see ennetaks tulevikus mitmeid vaidlusi ja arusaamatusi.

Ettevõtjaportaalis osaühingu asutamisel koostatav automaatne standardpõhikiri on ettevõtte asutamiseks minimaalse regulatsiooniga ja vastab seaduses nõutule, kuid ei kajasta kõiki vajalikke tingimusi ja põhimõtteid, eriti kui ühingus on mitu osanikku. Ettevõtjaportaalis koostatud standardpõhikirja saab asendada põhjalikuma ja läbimõeldud põhikirjaga kas juba ettevõtte asutamise ajal või siis vastava osaniku/osanike otsusega pärast ettevõtte asutamist.

Osanike leping

Kui osaühingu põhikiri on avalik dokument, kus peavad sisalduma seaduses sätestatud kohustuslikud andmed, siis osanike leping on konfidentsiaalne dokument, mis on siduv vaid lepingu pooltele ning mis võimaldab pooltevahelisi suhteid konkreetsemalt ja detailsemalt reguleerida. Samuti ei pruugi osanike leping olla sõlmitud kõigi osanike vahel, kuid soovitatav on kaasata osanikud, kelle osad moodustavad kokku enamusosaluse, vastasel juhul ei pruugi olla võimalik osanike lepingus kokkulepitut ellu viia.

Osanike lepingus saavad osanikud omavahel kokku leppida kõiges, mis puudutab osaühingu juhtimist, äritegevuse põhimõtteid, teineteisega konkureerimist, kasumi jaotamise põhimõtteid, oma osaluse võõrandamist jms.

Osanike leping ning põhikiri peaksid omavahel kooskõlas olema. Juhul, kui esineb vastuolu nende kahe vahel, kohaldatakse osanike lepingu osapoolte vahel osanike lepingut ning kolmandate isikute suhtes põhikirja.

Mitme osaniku olemasolul on soovitav kohe ettevõtluse alguses läbi mõelda omavahelised suhted ning need osanike lepingus paika panna, et vältida hilisemaid segadusi või vaidlusi. Väga palju tuleb ette olukordi, kus sellele alguses ei mõelda ning seetõttu hiljem, kui äritegevus juba käimas, tekivad pikad ja kulukad vaidlused osanike vahel.

Juhatuse liikme leping

Osaühingu juhatuse liikme leping on ühingu ja juhatuse liikme vahel sõlmitav leping, millega reguleeritakse ühingu ja juhatuse liikme vahelised suhted, muuhulgas juhatuse liikme ülesanded, kohustused, vastutus, tasu, hüvitised ning puhkus.

Juhatuse liikme leping ei ole kohustuslik dokument ega ole nõutav, et on sõlmitud kirjalikus vormis. Juhatuse liikme lepingu kirjalik sõlmimine on aga kindlasti soovitatav, kui osaühingul on mitu osanikku ja/või juhatuse liige ei ole ise üks osanikest.

Juhatuse liikme leping on oma olemuselt käsundusleping ning seda reguleerib võlaõigusseadus, mitte töölepingu seadus. Seega ei kohaldu juhatuse liikme lepingule töölepingu seaduse sätted ja kõik ühingu ning juhatuse liikme vahelised kokkulepped tuleb lepingus ära märkida.

Tööleping

Ettevõtlusega alustamisel on asutaja tihtipeale ka oma ühingu ainuke töötaja. Samas luuakse küllalt ka ettevõtteid, kus kohe alguses on piisav vajadus ning ressurss töötajaid palgata. Töölepingud tuleb aga kindlasti sõlmida kirjalikult.

Töölepinguid sõlmitakse tihti formaalsuse täitmiseks, analüüsimata tegelikke töötaja või tööandja vajadusi, kohustusi ja õigusi. Samas arvestades, et see on dokument, mis määrab ära kogu töösuhte aluse, tasub töölepingu sõlmimisel see põhjalikult siiski läbi mõelda. Töölepingu puhul on seaduses määratud minimaalne kohustuslik sisu, millele lisaks saavad pooled omavahelisi suhteid põhjalikumalt reguleerida, järgides töölepinguseaduses sätestatud piiranguid.

Kui ettevõte pole veel registreeritud või esineb muid takistusi, mille puhul töötaja tööle võtmiseks tingimused pole veel selgunud, saab sõlmida töölepingu eellepingu, millega lepingupooled kohustuvad sõlmima teatud asjaolude saabumisel töölepingu kokkulepitud tingimustel. Töölepingu eellepingus saavad pooled määrata kindlaks tulevikus sõlmitava töölepingu põhitingimused (ametinimetus, palk, puhkus, kohustused jms).

Töövõtuleping

Töövõtulepingu sõlmitakse tavaliselt selleks, et tellida ettevõtte tegevuse jaoks mingi töö või teenus teiselt ettevõttelt või eraisikult, kes ei ole alustava ettevõtte töötaja.

Töövõtuleping ja tööleping võivad olla oma olemuselt pealtnäha sarnased, kuid erinevad lepingust tulenevate poolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas.

Töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse, tellija aga kohustub maksma selle eest tasu. Töölepingu kohaselt teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale selle eest tasu.

Tuleb ka tähele panna, et kui töövõtjaks on eraisik, siis töövõtjale makstavalt töötasult tuleb tasuda eraisiku tulumaks, mille peab kinni ja tasub tellija.

Optsioonileping

Optsioonide andmine on tavapärane ettevõttete puhul, millel ei ole alguses piisavalt vahendeid, et pakkuda konkureerivat töötasu, kuid mille osanikud ja töötajad näevad ettevõttes  kasvupotentsiaali ning seetõttu antakse töötajatele võimalus teenida oma tööga välja osalus ettevõttes.

Optsioonilepinguga annab optsiooni andja optsiooni saajale õiguse omandada lepingus märgitud tähtajal ja tingimustel optsiooni ese, milleks antud juhul on osalus osaühingus. Optsioonilepingus saavad pooled kokku leppida kõikides optsiooni eseme ja selle omandamisega seotud küsimustes, muuhulgas osaluse suuruses, väljateenimise ajas, realiseerimise tingimustes.

Optsiooni andmisel ja realiseerimisel tuleb aga silmas pidada ka maksuküsimusi. Kui töötaja realiseerib optsiooni enne kolme aasta möödumist osalusoptsiooni andmisest, loetakse see erisoodustuseks ning tööandja peab maksma töötajale tehtud erisoodustuselt tulumaksu. Seega, kui töötaja omandab optsiooni aluseks oleva osaluse enne kolme aasta möödumist, kaasneb sellega tööandjale täiendav kulu. Küll aga võib optsioonilepingus kokku leppida, et sellisel juhul on töötajal kohustus hüvitada tööandjale tekkinud kulu.

Avokaados on võimalik koostada kõik eelnimetatud dokumendid.

Klienditoelt saad alati küsida, millise dokumendi sõlmima peaksid ning iga dokumendi juures on info, millisel juhul seda dokumenti kasutada ning lisaks saad lugeda vastuseid enamlevinud küsimustele seoses selle dokumendiga. Dokumendi koostamiseks vastab kasutaja küsimustele, vastuste juures olevad infonupud selgitavad kasutajale küsimuse sisu, kohtupraktikat ja teisi olulisi asjaolusid. Kui küsimused on vastatud, koostatakse dokument Avokaado süsteemis hetkega ja dokumenti saab samas allalaadida, jagada, kommenteerida ja allkirjastada.

Avokaado 02.08.2017