Levinumad vead dokumentide koostamisel

Ka pealtnäha lihtsate dokumentide puhul võib esineda üllatavalt palju möödalaske, mis kokkuvõttes valmistavad osapooltele hulganisti peavalu. Siinkohal toome välja tüüpilised vead, mida dokumentide koostajad kipuvad tegema kas siis oskamatusest, teadmatusest või soovist kulusid kokku hoida. Kõik need vead on aga üsna kergelt välditavad.

Vale dokument

Tihti tuleb ette olukordi, kus pooled koostavad mingi suhte reguleerimiseks vale lepingu. Näiteks on üsna tavapärane, et töösuhet üritatakse reguleerida töövõtu- või käsunduslepinguga. Kui töösuhtele kohaldub töölepinguseadus ning sellest tulenevad õigused ja kohustused nii töötajale kui tööandjale, siis töövõtu- ja käsunduslepingut reguleerib võlaõigusseadus. Töölepinguseadus näeb pooltele ette palju konkreetsemad ja rangemad kohustused ning piirangud kui võlaõigusseadus, mis enamike lepingute puhul jätab päris suure vabaduse pooltele endile nende kohustuste määratlemiseks ja enamasti lubab ka seaduses sätestatust poolte kokkuleppel kõrvale kalduda.

Eeltoodud näite puhul tasub tähele panna, et isegi kui pooled on sõlminud omavahel töövõtu- või käsunduslepingu, kuid nendevaheline õigussuhe on oma olemuselt töösuhe, siis loetakse lepingut ikkagi töölepinguks ja sellele kohaldub töölepinguseadus.

Vale dokumendi vorm

Mistahes dokumendi või lepingu koostamisel tuleb selgeks teha, kas selle jaoks on seaduses kehtestatud kohustuslik vorm. Näiteks näeb seadus ette, et kõik lepingud, mille eesmärgiks on kinnisasja võõrandamine, peavad olema notariaalselt tõestatud. Seega ka eelleping kinnistu müügiks peab olema notariaalne ning sellise kohustusliku vorminõude täitamata jätmine toob kaasa lepingu tühisuse.

Kui tavapäraselt eksitakse rangema vorminõude vastu, notariaalse lepingu asemel sõlmitakse lihtkirjalik või lihtkirjaliku asemel suuline leping, siis aeg-ajalt tuleb ette ka olukordi, kus pooled soovivad sõlmida notariaalselt sellist lepingut, mille puhul see vajalik ei ole. Seda ei saa küll otseselt veaks lugeda, kuid see võib kaasa tuua tarbetut kulu nii aja kui raha näol.

Esindusõiguse puudumine

Kui dokumendi osapooleks on juriidiline isik, siis tema nimel dokumenti allkirjastaval eraisikul peab olema allkirjastamiseks õiguslik alus kas tehingust või seadusest tuleneva volituse kujul. Samuti on vajalik kehtiva esindusõiguse olemasolu juhul, kui dokumendi pooleks on eraisik, kuid selle allkirjastab tema nimel teine isik.

Seadusest tulenev esindusõigus on näiteks ettevõtte juhatuse liikmel, samuti alaealise vanemal või muu piiratud teovõimega isiku eestkostjal. Tehingust tulenev esindusõigus antakse ühe isiku poolt teisele vastava volituse andmisega.

Volituse andmisel tuleb lisaks silmas pidada seda, et kui volituse alusel teostatavale tehingule on seadusega sätestatud mingi kohustuslik vorm, siis ka sellise tehingu tegemiseks antud volitus peab olema samas vormis.

Kui leping on sõlmitud esindaja kaudu ilma kehtiva esindusõiguseta, siis selline tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab.

Praktikas esineb tihti olukordi, kus lepinguid sõlmib näiteks ettevõtte valdkonnajuht või osakonnajuhataja ilma, et talle oleks ettevõtte poolt selleks eraldi volitust väljastatud. Sellisel juhul kiidab enamasti ettevõte tegelikkuses need tehingud heaks, kuid samas on sellise esindamise korral risk nii esindajal kui esindataval.

Aegunud ning ebakohane sisu

Kulude kokkuhoiu nimel kasutatakse väga laialdaselt internetist leitud suvalisi dokumendipõhjasid. Sellised dokumendipõhjad võivad küll pealtnäha esmavajadusi katta, kuid alati on risk, et need sisaldavad aegunud sätteid, ei ole seadusega täielikult kooskõlas või ei sisalda tegelikult konkreetsele olukorrale vajalikke alapunkte.

Kui pooled sõlmivad sellise tegelikule olukorrale mittevastava või lausa seadusega vastuolus oleva sisuga lepingu, toob see mõlemale poolele kaasa potentsiaalse riski ning võimaluse, et tulevikus hakatakse hulganisti aega ja raha kulutama vaidluste ning lepingu tõlgendamise peale. Seetõttu on hea eelnevalt läbi mõelda, mida leping peaks reguleerima, millised on mõlemale poolele vajalikud tingimused ning vastavalt sellele koostada või kohandada leping just konkreetse poolte vahelise suhte reguleerimiseks.

Avokaados saad alati küsida klienditoelt, millise lepingu sõlmima peaksid – sa ei pea kulutama aega vanade põhjade ümber tegemisele või internetis sobivat lepingut otsides. Avokaados on iga dokumendi juures info, millisel juhul seda dokumenti kasutada ning lisaks saad lugeda vastuseid enamlevinud küsimustele seoses selle dokumendiga. Dokumendi koostamiseks vastab kasutaja küsimustele, et luua just selle kasutaja vajadustele sobiv leping. Küsimustele vastamine on tehtud väga lihtsaks, vastuste juures olevad infonupud selgitavad kasutajale küsimuse sisu, kohtupraktikat ja teisi olulisi asjaolusid. Kui küsimused on vastatud, koostatakse leping Avokaado süsteemis hetkega.

Avokaado 19.07.2017