Vabatahtlik reserv kui võimalik päästerõngas osaühingutele

Juuni lõpus saabub enamikel ühingutel registrile majandusaasta aruande esitamise tähtaeg. Majandusaasta aruande koostamisel ja esitamisel leiavad paljud alustavad ettevõtted, et nende omakapital ei vasta seadusest tuleneva minimaalse netovara nõudele. Mis sel puhul ette võtta ja miks see küsimus on oluline, loe alljärgnevalt.

Minimaalse netovara nõue

Äriseadustiku kohaselt peab ettevõtte netovara olema vähemalt pool osa- või aktsiakapitalist, kuid mitte vähem kui seaduses ettenähtud minimaalne osa- või aktsiakapital. See tähendab, et osaühingul peab netovara olema vähemalt 2 500 eurot ning aktsiaseltsil 25 000 eurot.

Kui esitada aastaaruanne, kus omakapital ei vasta minimaalse netovara nõudele, võib saada äriregisterist ebameeldiva üllatusena mittevastavuse teate koos soovitusega omakapital nõuetega kooskõlla viia. Juhul, kui ettevõtjad kirjale tähelepanu ei pööra, võib järgmisena saabuda juba äriregistrilt hoiatusmäärus, millega kohustatakse registrist kustutamise ähvardusel ettevõtet vajalikke samme astuma nõude täitmiseks.

Kohustus tegutseda

Kui äriühingul on netovara vähem kui pool osa/aktsiakapitalist või vähem kui äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud/aktsionärid otsustama kas suurendada osa/aktsiakaptitali, võtta tarvitusele muud abinõud, lõpetada ühing ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise teel või siis esitada pankrotiavaldus kohtule.

Vabatahtlik reserv kui üks võimalik abinõu

Seaduse tekst jätab omanikele üsna palju ruumi tõlgendamiseks, millised need muud abinõud olla võivad. Praktikas kasutatakse muude abinõudena näiteks vabatahtlike reservide loomist. Sissemaksed vabatahtlikku reservi võivad olla rahalised, kuid niisamuti võivad osanikud otsustada ettevõttele juba antud laenu vabatahtlikku reservi konverteerimise kasuks. Sel puhul täiendavaid sissemakseid teha ei tule.

Omaniku laenu konverteerimisel on enamlevinud praktika konverteerida see osakapitali (kas ülekursiga või ilma), kuid kui osanikud otsustavad moodustada vabatahtliku reservi, võib omaniku antud laenu konventeerida ka vabatahtlikku resevi. Selle eeliseks on lihtsam väljamakse kui reservist väljamaksmise tingimused on täidetud.

Kahjuks väga paljudel juhtudel ei moodustata vabatahtlikku reservi aga kooskõlas seadusega, mille tulemusena moodustunud reservid ei ole oma olemuselt tegelikult seotud omakapitali hulka kuuluvad reservid.

Täiendage põhikirja!

Omanike sissemaksetega loodud muud reservi on võimalik kajastada seotud omakapitali osana üksnes juhul, kui see vastab oma olemuselt seotud omakapitalile. See tähendab, et reservist väljamaksete tegemisele on kehtestatud piirangud ning reservi eesmärk ja moodustamise, kasutamise ning lõpetamise (sh väljamaksmise) kord on sätestatud põhikirjas.

Kui reservi lõpetamiseks ei ole seatud piiranguid (näiteks põhikirja kohaselt on lubatud teha reservist väljamakseid lihtsalt vastavalt aktsionäride/osanike otsusele), siis ei saa selliseid sissemakseid käsitleda seotud omakapitali osaks oleva reservina ja sissemakse liigub omakapitali läbi kasumiaruande.

Kirjeldatud vahetegemine seotud omakapitali hulka kuuluva muu reservi ja sinna mittekuuluvate sissemaksete vahel on oluline ka maksuaspektist. Kui tegemist on omanike poolt otseste sissemaksetega loodud vabatahtliku reserviga, mis on käsitletav seotud omakapitali osana, siis on selle väljamaksmine maksustatud samadel alustel nagu aktsia/osakapitali vähendamine ehk väljamakse on tulumaksu vaba. Kui aga omanike tehtud sissemaksed liiguvad omakapitali kasumiaruande kaudu ja neid ei saa käsitleda vabatahtliku reservina, siis sellise sissemakse väljamaksmine omanikule on maksustatav nagu dividend. Seega tuleb vabatahtli reservi kasutamiseks kindlasti üle vaadata ja täiendada ühingu põhikirja.

 

Kõik vajalikud dokumendid vabatahtliku reservi loomiseks Avokaados nüüd olemas:

Avokaado 27.06.2017